Postkaart apostlilt
Lugege 1. Johannese 1:1-4
Mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. ... et meie rõõm oleks täielik. (1. Johannese 1:3-4)
Reiside ajal saadan ma sõpradele postkaarte. Ma tahan, et nad teaksid, et mul läheb suurepäraselt, aga oleks veel toredam, kui ka nemad oleksid minuga. Ja ma tajun sama sõnumit, kui saan mõnelt lähedaselt postkaardi.
Selline on sõnum, mille apostel Johannes tänases kirjakohas saatis – mitte ainult oma armsatele vendadele-õdedele kaks tuhat aastat tagasi, vaid ka meile. Olles oma silmadega näinud “elu sõna”, elas Johannes koos teistega, kes samuti Jeesust tundsid ja armastasid. “Ainus, mis oleks kõik veel paremaks teinud,” kirjutas ta, “oleks jagada nende osadust.” Tundub, nagu oleks Johannes soovinud, et meiegi oleksime koos nendega.
Ja me saamegi olla. Hoolimata sellest, milline vahemaa meid lahutab, kas ajas või ruumis, Jumala perekonnana oleme osaduses kõigi usklikega – see teeb meie rõõmu täielikuks. Ja ususõnumi järgi elades võime isegi oma “postkaarte” saata. Evangeeliumi kuulutades räägime kellelegi, kui väga me tahame, et nemadki oleksid meiega – osaduses teiste usklike ja Jeesuse Kristusega.
Selline on sõnum, mille apostel Johannes tänases kirjakohas saatis – mitte ainult oma armsatele vendadele-õdedele kaks tuhat aastat tagasi, vaid ka meile. Olles oma silmadega näinud “elu sõna”, elas Johannes koos teistega, kes samuti Jeesust tundsid ja armastasid. “Ainus, mis oleks kõik veel paremaks teinud,” kirjutas ta, “oleks jagada nende osadust.” Tundub, nagu oleks Johannes soovinud, et meiegi oleksime koos nendega.
Ja me saamegi olla. Hoolimata sellest, milline vahemaa meid lahutab, kas ajas või ruumis, Jumala perekonnana oleme osaduses kõigi usklikega – see teeb meie rõõmu täielikuks. Ja ususõnumi järgi elades võime isegi oma “postkaarte” saata. Evangeeliumi kuulutades räägime kellelegi, kui väga me tahame, et nemadki oleksid meiega – osaduses teiste usklike ja Jeesuse Kristusega.
Frank Ramirez (Pennsylvania)