Muutumatu armastus

Kui inimesel on raske haigus, siis paljude esimeseks mõtteks on: “Mida halba ma olen teinud? Miks küll Jumal mind karistab?” Ma ei tea, miks see on meisse nii sügavalt juurdunud. Aga enamik meist on seda vähemalt üks kord öelnud ja mõelnud. Ka Taavet ei olnud erandiks. Ent haigust või häda saates Jumal ei karista meid. Sellegipoolest tunneme sageli niimoodi. Iga kord, kui me sellega kokku puutume, püüame koos teiste koguduseliikmetega haiglaid külastades seda valearusaama parandada. Jumal ei ole ju selline! Mitte see Jumal, keda me Jeesuse kaudu tunneme! Aga kuna see on tavaline reaktsioon, siis võib-olla on meil vaja seda tunnet väljendada nii, et saaksime selle minema pühkida ning liikuda edasi Jumala kõikumatu armastuse ja hoolitsuse tõe poole, Jumala igatsuse poole anda meile kõigile tervist ja täiuslikkust.

Taaveti küsimus “Kui kaua veel?” on tegelikult usutunnistus. Kuigi meie võitluse kestus võib olla ebakindel, ei ole Jumala kohalolu tegelikkus kunagi kahtluse all. Nagu ütleb Laul 6, ei ole Jumala armastus meie vastu kunagi ebakindel, see on muutumatu.