Lehehunnik
Lugege Filipi 2:1-11
Et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu. (Filipi 2:4)
Kui ma aknast välja vaatasin, märkasin, et naabrite töömees kallutas meie kõnniteeserva ääres puulehti täis koti tühjaks. Kui ta oma tööd jätkates muruniidukiga piki tänavat tagasi sõitis, kujutlesin ma, millise probleemi need lehed põhjustavad. Meie ümbruskond on täis puid. Sügisel täituvad tänavad riisutud lehehunnikutega. Kuigi linn kogub korrapäraselt lehed kokku, suudetakse sügisel neid koguda üks kord kuus iga nädala asemel. Meie teeserval ei ole lihtsalt varsti ruumi nii meie kui naabri lehtede jaoks.
Ma otsustasin mehega rääkida ja probleemi selgitada. Ta vastas: “See on linnatänav ja me võime panna lehed igale poole, kuhu tahame.” Kuigi see võib tunduda väike küsimus, imestasin ma mehe viisakuse puudumise ja teistega mittearvestamise üle. Kirjas korintlastele käskis Paulus usklikke otsida teiste kasu (1. Korintose 10:24), öeldes: “Kõik on lubatud! Siiski kõigest ei ole kasu!” (1. Korintose 10:23).
Töömehe sõnad ja suhtumine panid mind mõtlema sellele, kuidas me igapäevaolukordades üksteist kohtleme. Kas me kohtleme teisi lahkelt? Kas me püüame nende koormaid kergendada? Kas me austame Jumalat viisiga, kuidas me nendega räägime?
Ma otsustasin mehega rääkida ja probleemi selgitada. Ta vastas: “See on linnatänav ja me võime panna lehed igale poole, kuhu tahame.” Kuigi see võib tunduda väike küsimus, imestasin ma mehe viisakuse puudumise ja teistega mittearvestamise üle. Kirjas korintlastele käskis Paulus usklikke otsida teiste kasu (1. Korintose 10:24), öeldes: “Kõik on lubatud! Siiski kõigest ei ole kasu!” (1. Korintose 10:23).
Töömehe sõnad ja suhtumine panid mind mõtlema sellele, kuidas me igapäevaolukordades üksteist kohtleme. Kas me kohtleme teisi lahkelt? Kas me püüame nende koormaid kergendada? Kas me austame Jumalat viisiga, kuidas me nendega räägime?
Karen Asire (Lõuna-Carolina)