Minu kangelane

Ülaltoodud kirjakoht kutsub meid kõiki saama inspiratsiooni oma kaasusklikelt. Osa üheskoos kasvamise ilust ja väest Kristuse ihuna on olla osaduses teiste usuinimestega. Igaüks meist võib nimetada inimesi, kes on käinud meie ees, kes on meid me teekonnal julgustanud ja kinnitanud.

Üks minu usukangelastest kasvas üles kristlikus kodus pastori tütrena. Tema usk moodustas kogu keskkooli- ja kolledžiaja ta moraalse ja vaimuliku elu ning avaldus igati meeldival viisil. Ta abiellus sügavalt uskliku kristlasega. Elu oli suurepärane, kuni ühel päeval, kui ta pärast keskkooliõpetaja tööpäeva koju tuli, sõitis tema autole külje pealt sisse sõiduk, mille juht ei suutnud punase fooritule juures peatuda. Naine sai raske ajutrauma ja langes koomasse. Kuid kestnud ravi järel veedab ta enamiku ajast ratastoolis. Koos abikaasaga kasvatavad nad kaht last. Tema ravi jätkub, ta osaleb perereisidel ja on parim sõber, kes üldse saab olla.

See on minu tütar Shevon ja tema lemmikütlus on: “Usk teeb kõik võimalikuks, kuid mitte lihtsaks.” Ma tänan Jumalat, et ta on andnud mulle õnnistuseks Shevoni ja kõik usukangelased, kes meid innustavad.