Puhake minu armastuses

Oma raamatus “Shaped by the Word” (“Sõna poolt kujundatud”) defineerib Robert Mulholland vaimulikku muutumist kui “teiste heaks Kristuse eeskuju sarnaseks kujunemise protsessi.”1 Kuna ma olen kristliku koguduse abipastor, mõtlen ma palju enda osale selles kujunemisprotsessis. Mida ma pean tegema? Missugust jõupingutust see minult nõuab? Kui kõvasti ma pean selleks tööd tegema? Ma ei suuda ette kujutada, kuidas saab Jumal mind ilma minu enda abi, jõupingutuse ja raske tööta vormida. Aga ma õpin hoopis seda, et Jumal ei vaja ega igatse minu abi. Jumal igatseb vaid minu kohalolu. Jumal soovib, et ma alistuksin – puhkaksin Jumala tingimusteta armastuses.

Ma sain hiljuti vanaisaks. Ja ma pean tunnistama, et olen rabatud. Iga kord, kui ma oma pojapoega Jacksonit vaatan, olen täidetud armastusega. Tema ei pea mitte midagi tegema. Mulle on vaja ainult tema kohalolu. Tema kohaolu on lihtsalt kingitus. Ja kui ma jätkan oma osa otsimist vaimulikus muutumisprotsessis, hakkan pikkamööda mõistma, mida Jumal minult vajab. Ma kuulen, kuidas Jumal ütleb mulle: “Steve, sellest piisab, kui sa tuled ja oled minuga. Istu veidi aega minuga. Las ma tervendan sinu valu ja pettumused. Ole nagu Jackson, kes on rahul sellega, et ta saab oma ema kätel puhata, usaldades, et kõik ta vajadused täidetakse. Puhka minu armastuses.”