Rääkige aeglaselt

Parim nõuanne, mis ma olen iial saanud, tuli mu isalt. Ta ütles: “Kui sul pole midagi lahket öelda, siis on parem olla vait” ja “Kasuta oma sõnu alati targasti.”

Mu isa käitub oma nõuande järgi. Kuigi ma nägin iga päev, kuidas ta nende sõnade järgi elab, ei õppinud ma tema eeskujust. Oma usuelus küpsedes hakkan ma lõpuks lootma Jumala abile, eriti pärast seda, kui mu kalgid sõnad minu ustavat sõbrannat haavasid. Kui inetud sõnad olid kord lausutud, oli võimatu tervendada haava, mida need põhjustasid. Hoolimata sellest, kui põhjalikult ma andeks palusin, oli kahju tekitatud. Meie vahekord muutus pinevaks ja oli mitu kuud täidetud pingega. Ma sain vaid palvetada, uskudes, et Jumal tervendab ja taastab. Siis ootasin ma, kuni mu sõbranna leidis oma südames, et suudab mulle andestada.

Ma soovin, et oleksin järginud isa nõuannet ja seda valusat katsumust vältinud. Selle asemel sain ma karmi õppetunni. Nüüd olen ma enne oma arvamuste avaldamist ettevaatlikum ja palvemeelsem.