Soojuse kingitus

Ükskord jõulude ajal, kui mu lapsed olid väikesed ja ma olin koolis käiv üksikvanem, tegid üks või mitu annetajat mu perekonnale jõulukingitused. Kingituste hulgas oli talvekombinesoon mu kolmeaastasele pojale, kes armastas lumes mängida. Ma mäletan esimest korda, kui ta tuli peale uues kombinesoonis mängimist tuppa. Kui ma selle lapselt seljast võtsin, tundsin ma riideeseme kiududes ikka veel tema ihusoojust. Ma adusin, et ma polnud tema soojust kunagi varem nii tugevasti tundnud. Mulle tulid pisarad silma, kui ma mõistsin, et lõpuks oli lapsel lumes mängides soe olla. Ma tänasin Jumalat nende võõraste helduse eest, kes mu poja eest hoolt kandsid.

Nüüd on mul võimalik aidata teisi, kellel pole sooje riideid või süüa. Kuigi Jeesus ütles meile, et me ei muretseks selle pärast, mida me selga paneme või sööme, tean ma oma isiklikest kogemustest, et siis on lihtsam mitte muretseda, kui keegi tuleb meile meie muredes appi. Jumala juhtimise ja abiga saame teisi aidata oma muresid vähendada. Armu- ja hoolitsustegudega saame näidata, et Jumala armastus on vastus kõikidele muredele ja hirmudele.