Fantoomvalu
Lugege Laul 103:8-13
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu. Ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. (Jesaja 53:5)
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süü-tegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu. Ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. – Jesaja 53:5
Ühel hommikul kuulsin ma raadiost lugu mehest, kellel oli mõni aeg tagasi amputeeritud parem käsi. Sellegipoolest kannatas ta ikka veel “fantoomvalu”. Kuigi tal ei olnud enam kätt, mäletas mehe aju ikka valu ja saatis välja valusignaale. Arst õpetas patsiendi ümber, lastes tal peeglisse vaadata ja öelda oma ajule, et tal ei ole enam paremat kätt. Tänu teraapiale läks mehe tervis paremaks ja lõpuks ta vabaneski valust.
Ma saan ennast selle mehe raske olukorraga seostada. Pärast seda, kui ma võtsin Jeesuse vastu oma isiklikuks Päästjaks, oli mu patt ja selle karistus läinud. Jeesus ütles ristil: “See on lõpetatud!” (Johannese 19:30). Sellegipoolest ei tundnud ma pärast kristlaseks saamist alati, et olin andeks saanud ja vaba. Ma kannatasin siiski süütunde ja enese hukkamõistu käes. Ka see on teatud fantoomvalu.
See raadiost kuuldud lugu oli mulle väljakutseks vaadata ennast Jumala Sõna peeglis. (Vaadake Jaakobuse 1:23.) Nagu ütleb meile 1. Johannese 3:20: “Mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem.” Kui me hakkame seda uskuma, saame fantoomvalust ja süüst terveks ning käime vabalt armus.
Ühel hommikul kuulsin ma raadiost lugu mehest, kellel oli mõni aeg tagasi amputeeritud parem käsi. Sellegipoolest kannatas ta ikka veel “fantoomvalu”. Kuigi tal ei olnud enam kätt, mäletas mehe aju ikka valu ja saatis välja valusignaale. Arst õpetas patsiendi ümber, lastes tal peeglisse vaadata ja öelda oma ajule, et tal ei ole enam paremat kätt. Tänu teraapiale läks mehe tervis paremaks ja lõpuks ta vabaneski valust.
Ma saan ennast selle mehe raske olukorraga seostada. Pärast seda, kui ma võtsin Jeesuse vastu oma isiklikuks Päästjaks, oli mu patt ja selle karistus läinud. Jeesus ütles ristil: “See on lõpetatud!” (Johannese 19:30). Sellegipoolest ei tundnud ma pärast kristlaseks saamist alati, et olin andeks saanud ja vaba. Ma kannatasin siiski süütunde ja enese hukkamõistu käes. Ka see on teatud fantoomvalu.
See raadiost kuuldud lugu oli mulle väljakutseks vaadata ennast Jumala Sõna peeglis. (Vaadake Jaakobuse 1:23.) Nagu ütleb meile 1. Johannese 3:20: “Mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem.” Kui me hakkame seda uskuma, saame fantoomvalust ja süüst terveks ning käime vabalt armus.
Tracy Hsu Jensen (California)