Unustatud rahvas

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Matteuse 25:31-46

Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu. (Matteuse 25:35)

Meie misjonimeeskond jagas Lõuna-Indias minu kodulinnast umbes 550 kilomeetri kaugusel asuvas külakeses riideid. Keskpäeval ütlesin ma kohalikule pastorile: “Hakkame lõunat sööma.” Kui ma märkasin, et pastor ja ta naine olid väga vähe toitu kaasa toonud, küsisin ma neilt: “Miks te enda jaoks toitu ei toonud?”

Nad vastasid: “Selle küla inimesed söövad tavaliselt ainult kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Neil ei ole lõunasöögiks raha. Kuna neil ei ole midagi süüa, siis kuidas saaksime meie süüa?”

Me olime pastori sõnadest rabatud. Hiljem saime teada, et lisaks sellele, et külalapsed saavad ainult kaks korda päevas süüa, peavad nad käima palju kilomeetreid, et kooli jõuda. Haiged peavad samal moel haiglasse kõndima. Joogivee saamiseks peavad nad käima viisteist kilomeetrit. Nad elavad halbades oludes ja igasuguste transpordivõimalusteta.

Ma naasin koju, mõeldes: “Kuidas nad saavad ilma toidu, vee, arstiabi, transpordi, koolideta elada?” Ma usun, et need valusad ja ebaõiglased tingimused muutuvad, kui me häälestame oma südame Jeesuse südame järgi ja leiame viise, kuidas tuua tema kaastunne ja armastus abivajajateni.

S. Rajan (Kerala, India)

PALVE:
Jumal, kingi meile selline süda, nagu on Sinul, täis kaastunnet ja armastust kannatajate vastu meie maailmas. Aita meid leida viise, kuidas kõigi Sinu puudustkannatavate laste elu muuta. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kuidas ma rahuldan minu lähedal olijate “tõelisi vajadusi”? (Vaadake Tiituse 3:14.)

PALVE TULIPUNKT:
Need, kellel pole piisavalt toitu ja puhast vett.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.