Tilluke kübeke
Lugege Laul 8:1-10
Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese-poeg, et sa tema eest hoolitsed? (Laul 8:4-5)
Kui mu tütretütar Lucy oli kaheaastane, läksime kahekesi kirja postkasti viima. Teel olles nägime kuud, suurt, eredat, valget kera mustas taevas, ja laps oli üllatunud. Veel mitu kuud hiljem rääkis ta sellest. Meie, täiskasvanute jaoks, on kuu tavaline. Me teame, et see on taevas, me teame, et näeme seda selgetel öödel ja mõnikord mõtiskleme selle üle, et inimene on kuul käinud.
Kujutage laulikut öisel ajal väljas, sajandeid enne tänava-valgustuse paigaldamist. Võib-olla viibis 8. Laulu autor mäenõlval karja valvates, pikali lamades ja lammastel pilku peal hoides, samal ajal taevasse vaadates. Laulik mõistab, kui väikesed ja tähtsusetud me oleme taeva suurusega võrreldes.
Isegi kui laul tõdeb, kui väikesed me oleme, tunnistab see väärtust, mille Jumal meile annab. Inimolendid on Jumala loodu haripunkt. Me oleme erilised. Vaadake kuud, imetlege tähti ja olge tänulikud väärtuse eest, mille Jumal teie peale paneb.
Kujutage laulikut öisel ajal väljas, sajandeid enne tänava-valgustuse paigaldamist. Võib-olla viibis 8. Laulu autor mäenõlval karja valvates, pikali lamades ja lammastel pilku peal hoides, samal ajal taevasse vaadates. Laulik mõistab, kui väikesed ja tähtsusetud me oleme taeva suurusega võrreldes.
Isegi kui laul tõdeb, kui väikesed me oleme, tunnistab see väärtust, mille Jumal meile annab. Inimolendid on Jumala loodu haripunkt. Me oleme erilised. Vaadake kuud, imetlege tähti ja olge tänulikud väärtuse eest, mille Jumal teie peale paneb.
Pam Pointer (Inglismaa, Wiltshire)