Kavandatud eluks
Lugege 1. Korintose 15:51-58
“Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?”... Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. (1. Korintose 15:55, 57)
Viimastel aastatel on mitmed meie pereliikmed jõudnud kõrgesse ikka ja mitmed on surnud. Ma saan nende abistamiseks vähe teha ja mitte midagi, et nende surma takistada. Ma adun oma võimetust surma palge ees ja tunnen, et mind on haaranud jõuetus, sest ma ei suuda oma ligimesi ja ka iseennast aidata. Sellistel kordadel tuletan ma endale meelde, et Jumal ei kavandanud meid surma, vaid elu jaoks.
Surm läheneb meile kõigile, nii noortele kui vanadele, oodates, et ta saaks meie viimase hingetõmbe ära napsata. Aga kui surm mulle ja mu pereliikmetele lähemale tuleb, meenutan ma, et see ei ole lõpp ja suletud silmad avanevad taas. Ma võin olla jõuetu vältimaks surma, aga Lunastaja Jeesus Kristus on võitnud surma – ja mu lootus on temal!
Surm läheneb meile kõigile, nii noortele kui vanadele, oodates, et ta saaks meie viimase hingetõmbe ära napsata. Aga kui surm mulle ja mu pereliikmetele lähemale tuleb, meenutan ma, et see ei ole lõpp ja suletud silmad avanevad taas. Ma võin olla jõuetu vältimaks surma, aga Lunastaja Jeesus Kristus on võitnud surma – ja mu lootus on temal!
Titus O’Bryant (Texas)