Kõik on kaitstud
Lugege Luuka 15:3-7
Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. (Johannese 10:27)
Ma kasvasin üles farmis paljude erinevate loomade keskel. Kõige rohkem vaeva oli lammastega. Lammaste eest hoolitsemine nõudis palju rohkem tööd kui meie veisekari. Lambaid tuli iga päev valvata. Nad läksid karja juurest minema ja jäid kadunuks ning talled läksid lahku oma emast. Iga kord, kui see juhtus, hakkasid lambad valju häälega ja kaeblikult määgima, see lõppes alles siis, kui keegi meist läks väljale ja tõi hulkuva lamba karja juurde tagasi. Mul on palju mälestusi sellest, kui mu isa-ema kallasid lammastele toitu ja siis lugesid nad üle kontrollimaks, et kõik on kaitstud.
Iga kord, kui ma kuulen, kuidas Jeesust kirjeldatakse karjasena, ma naeratan. Meie, inimesed, oleme nagu need rasked, hulkuvad lambad. Me vajame palju hoolt ja hoolitsemist, me läheme kergesti kaduma ning hoolitsev karjus peab meid kokku koguma ja tagasi tooma. Karjased peavad olema kannatlikud ja lahked! Aga kas pole just nii Kristus meiega, olles alati valmis meid otsima ja tarandikku tagasi tooma? Kui me ära eksime ja kaduma läheme, armastab Kristus meid nii palju, et otsib ja toob meid koju.
Iga kord, kui ma kuulen, kuidas Jeesust kirjeldatakse karjasena, ma naeratan. Meie, inimesed, oleme nagu need rasked, hulkuvad lambad. Me vajame palju hoolt ja hoolitsemist, me läheme kergesti kaduma ning hoolitsev karjus peab meid kokku koguma ja tagasi tooma. Karjased peavad olema kannatlikud ja lahked! Aga kas pole just nii Kristus meiega, olles alati valmis meid otsima ja tarandikku tagasi tooma? Kui me ära eksime ja kaduma läheme, armastab Kristus meid nii palju, et otsib ja toob meid koju.
Abigail Gary (New Jersey)