Kristuse lõhn
Lugege 2. Korintose 2:14-17
Meie oleme ju Kristuse hea lõhn Jumalale nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad: ühtedele lõhn surmast surma, teistele aga lõhn elust ellu. (2. Korintose 2:15-16)
Oma esimese Ameerikas-käigu ajal peatusin ma abielupaari juures, kes olid mu vastu väga lahked. Kui ma hakkasin lahkuma, tegi perenaine Linda mulle kingitusi. Üks oli lõhnaõlipudel kirjakesega: “Lõhnaõli valmistamiseks tuleb lilled purustada. Sina oled olnud meie kodus Kristuse lõhn ja ma tean, et sa oled tema jaoks lõhn igal pool, kuhu sa lähed.”
Aastad on möödunud, aga ma säilitan ikka veel seda kingitust kui meenutust abielupaariga veedetud ajast. Ja seda kirjakest uuesti lugedes küsin ma endalt: “Kui Linda mind täna näeks, kas ta siis nimetaks mind ikka “Kristuse lõhnaks”?” Ma olen kogenud palju raskusi ja väljakutseid. Ma loodan, et need muutsid mind Kristuse lõhnaks ja mitte kibestunud järgijaks.
Efesose 5:2 nõuab Paulus, et usklikud käiksid armastuses, “nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale.” Ilmselt ei ole ilu purustatud lilledes ega piinarikast ristisurma surevas Kristuses. Sellele vaatamata ainult niisuguses isetus andmises me elame, armastame ja matkime Jumalat.
Aastad on möödunud, aga ma säilitan ikka veel seda kingitust kui meenutust abielupaariga veedetud ajast. Ja seda kirjakest uuesti lugedes küsin ma endalt: “Kui Linda mind täna näeks, kas ta siis nimetaks mind ikka “Kristuse lõhnaks”?” Ma olen kogenud palju raskusi ja väljakutseid. Ma loodan, et need muutsid mind Kristuse lõhnaks ja mitte kibestunud järgijaks.
Efesose 5:2 nõuab Paulus, et usklikud käiksid armastuses, “nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale.” Ilmselt ei ole ilu purustatud lilledes ega piinarikast ristisurma surevas Kristuses. Sellele vaatamata ainult niisuguses isetus andmises me elame, armastame ja matkime Jumalat.
Yulia Bagwell (Pennsylvania)