Ajakatsumust alustades

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Koguja 2:9-11

Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijatele. (Laul 71:18)

Hakkasime abikaasaga oma sugupuud uurima. Selle käigus oleme me külastanud palju surnuaedu ja teinud hauakividest pilte. Mõned on lihtsad hallid hauakivid. Teised on suure-joonelised monumendid. Paljud viitavad piiblisalmile või ütlevad, kui väga seda inimest armastati ja temast puudust tuntakse.

Aja kulg on kahjuks olnud nende hästi kavatsetud mälestus-märkide vaenlane. Paljud on tuhmunud, maha kukkunud, katki ja mõranenud. Mõned kivid on kaetud taimestikuga ja kõik mälestusmärgid ei ole enam loetavad.

Kuigi kuningas Taavetil ja kuningas Saalomonil olid võimsad matusepaigad, on aeg ja põlvkonnad nende asukohad varjanud. Ent nende läbikukkumised ja võidud, usuteod, mis elavad Lauludes ja piiblilugudes edasi, meenutavad meile me vajadust Jumala järele.

Kivist, marmorist ja metallist mälestusmärgid ei tarvitse kesta. Ent meie usuelu ja eeskuju antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale – püsiv monument, mis peab ajakatsumusele vastu.

Shelby H. Grant (Põhja-Carolina)

PALVE:
Kallis Isa, aita meid elada nii, et need, kes tulevad pärast meid, leiavad me elust tõelised usunäited. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Missuguse vaimuliku pärandi ma teistele jätan?

PALVE TULIPUNKT:
Kalmistuhooldajad.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.