Uus elu

Mõni päev tagasi nägin ma oma suureks üllatuseks meie väikesel terrassil liblikat. See ei liigutanud ennast ja ma arvasin, et see on surnud. Ma tõstsin liblika ettevaatlikult üles, et seda oma väikestele tütardele näidata ning me imetlesime üheskoos liblika õrnu tiibu ja tundlaid. Ma asetasin liblika lauale, oma tütarde käeulatusest kaugemale. Mõne aja pärast märkasin ma, et liblika asend on muutunud. Mu abikaasa soovitas mul asetada liblikas päikese kätte, sest see võis eelnevate päevade madalate temperatuuride tõttu olla veidi külmunud. Ma tegin seda ja mõne minuti pärast hakkas liblikas oma tiibu sirutama. See oligi elus!

Midagi sarnast võib juhtuda ka meiega, kui me kaotame oma osaduse Jumala ning vendade ja õdedega Kristuses. Me ei palveta regulaarselt, ei loe Jumala Sõna või ei ülista ega kiida Jumalat. Meie vaim hakkab “jahtuma” ja me ei peegelda enam Kristuse elu.

Ent kui me naaseme Jumala, Valguse ja Tõe juurde, siis Jumala ligiolus ja koos Jumala rahvaga tuleb meie vaimulik jõud tagasi. Siis oleme taas valmis Jumalat ülistama ja teenima ning Jumala imelist armastust peegeldama.