Terasetöölise üllatus

Keskkoolis olin ma tugev näitlemises, kõnepidamises ja inglise keeles. Ent viimased kaheksa aastat olen ma töötanud kolmekümne töölisega keevitustöökojas. Mul ei olnud kunagi plaanis hakata terasekeevitajaks. Ma olen endalt sageli küsinud: “Miks ma siin olen?” Vastus hakkab mulle selgeks saama. Ma olen oma töökohas ainus kristlane.

Ma olen üks kollektiivi liige ja see on andnud mulle võimaluse rääkida vaimulikel teemadel meestega, kes ise sellele vaevalt mõtlevad. Paljud neist ei ole kunagi kirikus käinud. Kui mu pastor püüaks meie söögitoas evangeeliumi kuulutada, siis teda eirataks, seepärast ongi Jumal mind selleks sinna pannud.

Igaüks meist veedab oma päeva kusagil – kas kontoris, kodus, puhkusel, poes sisseoste tehes või mürarikkas, tolmuses töökojas töötades. Me võiksime olla seal, kuhu Jumal on meid pannud, et täita konkreetset eesmärki või teha erilist misjonitööd.