Lootus Jeesuse kätel
Lugege Markuse 10:13-16
Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale. (Markuse 10:16)
See juhtus advendi ajal, ajal, mil me usurahvana valmistame rõõmsalt oma südant ette Kristuslapse tulekuks, kui mind paluti korraldada kaheaastase lapse matus. Paljude jaoks oli see rõõmu- ja ootuseaeg, kuid see perekond ja nende lähedased sõbrad olid murest murtud, sest nad leinasid oma kallist last.
Sõnum, millele ma selle talituse ajal keskendusin, oli Markuse evangeeliumist, kus väikesed lapsed tulid Jeesuse juurde. Ma leian lohutust ja kindlustunnet teadmisest, et just nii, nagu Jeesus võttis selle kaheaastase oma igavese hoole alla, võtab ta meid kõiki oma kätele.
Kurbuse ja kaotuse keskel võime saada lohutust ja leida lootust teadmisest, et Jeesus on meie kõigi pidev kaaslane isegi siis, kui me kurvastame. Kristus on meiega, me ei ole kunagi üksi. Ta tõstab meid oma kätele ja me oleme õnnistatud.
Sõnum, millele ma selle talituse ajal keskendusin, oli Markuse evangeeliumist, kus väikesed lapsed tulid Jeesuse juurde. Ma leian lohutust ja kindlustunnet teadmisest, et just nii, nagu Jeesus võttis selle kaheaastase oma igavese hoole alla, võtab ta meid kõiki oma kätele.
Kurbuse ja kaotuse keskel võime saada lohutust ja leida lootust teadmisest, et Jeesus on meie kõigi pidev kaaslane isegi siis, kui me kurvastame. Kristus on meiega, me ei ole kunagi üksi. Ta tõstab meid oma kätele ja me oleme õnnistatud.
Jerry W. Krueger (Texas)