Jumalat küsitledes

Paljud meist võivad seostada end sellega, mida pidi tundma prohvet Jesaja, kui ta lausus ülaltoodud sõnad, isegi kui me ei ole küllalt julged, et neid lausuda. Aeg-ajalt tahame, et Jumal tuleks alla maa peale tõelise väega, et raputada maailma, lõpetada kurjus ja tuua headus maa peale. Samal ajal on meil mõnikord kiusatus uskuda majanduslikku, poliitilist või sõjalist võimu, lootes, et me saame jõu abil muuta maailma õigeks – või vähemalt muuta meie elus, perekonnas ja riigis asjad õigeks. Prohvet tabab elulähedase igatsuse paljude inimeste südameis.

Advendiaeg õpetab meile, et Jumal ei tule maailma väega õigeks muutma. Jumal tuleb taevast alla ja lootus uue maailma järele sünnib tundmatus linnas nimega Petlemm. Nagu kõik teisedki on sündinud, saabub Jumal inimhigi ja -verega. Jumal tuleb, et päästa maailma mitte selle läbi, mida maailm kutsub väeks, vaid meie Looja ennastohverdava armastuse väe läbi.

Jumal tuleb alla ja lootus on sündinud. Kui me aga ei vaata õiges kohas, võime sellest ilma jääda. See advent lubab meid keskendada oma silmad, mõtted ja süda olema valmis selleks, et meist igaühes sünniks lootus.