Kirglik lärm

Töökaaslane kutsus mind ühele äriüritusele. Kuigi ma läksin, ei pakkunud see mulle mingit huvi. Ja kõige hullem oli see, et ruum oli täidetud esitlejate ja osalejate kurdistava lärmiga. Ma ei tahtnud oma kutsujale pettumust valmistada ning otsisin midagi, mida õhtu jooksul nautida. Äkki meenutas lärm ruumis, mis nii väga sarnanes purjus pillerkaaritajaid täis baariga, Peetruse sõnu Apostlite tegudes 2:15: “Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.” Lärm tekkis inimeste entusiasmist.

Peetruse sõnade meenutamine aitas mind ülejäänud üritust nautida. Jälgides kirge, millega kõnelejad edastasid oma sõnumeid võimalustest lisasissetulekut teenida, ei näinud ma enam osalejaid kui ainult lärmakat rahvahulka. Selle asemel mõtlesin ma, missugust mõju avaldaksin ma jumalariigile, kui räägiksin oma usust sama innukalt!

Just seda kutsubki Jumal kõiki usklikke tegema – minema lõikusele julguse ja pühendumisega, et teistega rõõmusõnumit jagada.