Jumala käte vahel
Lugege Markuse 4:36-41
Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. (Laul 46:2)
Kui palju kordi me oleme pannud oma lapsi voodisse ja öelnud head ööd, eeldades, et nad magavad hommikuni, ainult selleks, et nad metsiku äikesetormi ajal meie magamistuppa tormavad? Me paneme neile käed ümber ja hoiame neid enda lähedal ning varsti jäävad nad uuesti magama. Lapsed otsivad kaitset, kohta, kus nad teavad, et on turvatud ja kaitstud.
Nagu tormist hirmutatud lapsed tunneme meiegi sageli kabuhirmu ja kannatame väga, kui puutume kokku elutormide ja -katsumustega. Aga ka meil on kindel koht, varjupaik vägevas Jumalas, kelle käed meid embavad.
Tänases kirjakohas, kui Jeesus ja jüngrid astusid paati, “tõusis kange tuulispea” ja jüngrid mõtlesid, et nad hukkuvad. Siis vaigistas Jeesus tormi. Jeesusel on samasugune vägi vaigistada meie elutormid ja pakkuda oma armastavate käte vahel meile varjupaika.
Nagu tormist hirmutatud lapsed tunneme meiegi sageli kabuhirmu ja kannatame väga, kui puutume kokku elutormide ja -katsumustega. Aga ka meil on kindel koht, varjupaik vägevas Jumalas, kelle käed meid embavad.
Tänases kirjakohas, kui Jeesus ja jüngrid astusid paati, “tõusis kange tuulispea” ja jüngrid mõtlesid, et nad hukkuvad. Siis vaigistas Jeesus tormi. Jeesusel on samasugune vägi vaigistada meie elutormid ja pakkuda oma armastavate käte vahel meile varjupaika.
Nelly Reina (Argentina, Cordoba)