Viletsus

“Teil on peaajukasvaja.” Need sõnad vapustasid mind. Kui ma olin teise kursuse üliõpilane, avastasid arstid minu kahe haigushoo tõttu mu ajus healoomulise kasvaja.

See juhtus neli aastat tagasi ja need aastad on olnud mulle raske aeg. Mu päevi täitsid arstide vastuvõtud, ravid, testid, unetus, kehakaalu tõus ja frustratsioon. Kuid Jumal on andnud mulle jõudu igaks uueks päevaks. Kaardid, e-kirjad, telefoni-kõned, külastused ja palved on aidanud mind mõista, kui õnnistatud ma olen. Ma ei ole üksi. Ma mõtlesin, et mõistan, mida tähendab olla Jeesuse Kristuse jünger ja teada, kes on Jumal. Ma kasvasin üles kristlikus kodus, käisin kirikus, õpetasin pühapäevakoolis ja võtsin kolledžis osa kristlikust osadusest, kuid haigusega võitlemine näitas mulle Jumala auhiilgust rohkem kui kunagi varem.

Kannatuse kaudu õpime rohkem Jumalale lootma ja Jumala plaanidesse uuel viisil uskuma. Me saame näidata Jumala valgust teistele inimestele, rääkides neile väest, mida me Jeesuses leiame. Keegi ei taha kogeda raskusi, aga me saame uskuda, et Jumal on alati meiega.