Kingitus

Olles lapsena raskekujulist reumat põdenud, ei lootnud mu ema, et ta jõuab teismeliseikka, veel vähem abielluda ja lapsi saada. Aga ta elas üle kuuekümne aasta vanuseks ja nägi oma kahtekümmet ühte lapselast. Olles kuuest lapsest noorim, vaatasin ma, kuidas mu ema kudus iga kord beebisokid ja jaki, kui mõni ta tütardest või miniatest teatas, et ta on lapseootel.

Kuus aastat pärast mu ema surma tuli mu kõige vanem õde meile külla. Ta tegi meile kingituse tähistamaks kauaoodatud sõnumit, et me saame lõpuks lapse. Naeratades ütles ta, et see on kingitus meie emalt. Üllatunult avasime kingituse kelleltki, keda ei olnud enam elavate seas, aga kes meid ja meie alles sündimata tütart armastab. Ema oli armastusega kudunud beebisokid ja jaki ning jätnud need mu õe kätte, et ta need meile õigel ajal üle annab.

Ema kingitus meenutas mulle, et Jeesus pakub meile kõigile andestuse ja igavese elu kingi – isegi palju sajandeid pärast tema surma. Ühtki kingitust ei saa tasa teha enne, kui see on vastu võetud. Las meie kingitused, olgu need siis aeg või annid, olla kindel meenutus kingitusest, mille me oleme saanud kelleltki, kes suri palju aastaid tagasi.