Jumala laps

Kui meie pere teise linna kolis, oli mul raskusi töökoha leidmisega. Lõpuks võtsin ma vastu madalapalgalise osa-ajaga raamatukogu koristaja töökoha. Ma lootsin, et see on ajutine töö, kuid see kestis üle aasta. Mida kauem ma sellel kohal töötasin, seda rohkem tundsin ma, et olen ummikus ja seda rohkem langes mu enesehinnang. Töö valmistas mulle piinlikkust ning ma muutusin kibestunuks ja vihakandvaks.

Ühel hommikul Piiblit uurides lugesin ma, kuidas Jeesus pesi oma jüngrite jalgu – töö, mida tavaliselt tegid kõige madalamal kohal olevad sulased. See näide meenutas mulle, et Jeesus püstitas meile teenimise eeskuju, mida järgida. Ma adusin, et mu ego oli mulle öelnud, et mu töökoht ei ole minu vääriline, ja ma olin mõõtnud oma väärtust maailma, mitte Jumala standarditega. Jeesuse eeskuju üle mõtiskledes hakkas mu arusaamine muutuma.

See töö õpetas mulle alandlikkust. Puhta ja kutsuva õhkkonna loomine raamatukogus on tähtis teenimine. Mu töötasu on aidanud leevendada meie pere majanduslikku pinget ja paindlikud osa-ajaga töötunnid jätavad mulle rohkem aega kodus oma väikese pojaga tegelemiseks. Isegi kui ma ei naudi oma tööd, võin ma olla uhke, et saan teisi hästi teenida. Ma ei ole väärtuslik selle pärast, mida ma teen, vaid selle pärast, kes ma olen. Ma olen Jumala laps.