Kurbusest rõõmusse
Lugege 2. Korintose 1:3-7
Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse, julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas. (2. Tessaloonika 2:16-17)
Täna otsustasin ma minna kaubanduskeskusesse, sest tundsin, et ma olen julguse kaotanud ja vajan meelelahutust. Rahva hulgas kõndides kohtasin ma abielupaari meie kirikust ja me hakkasime juttu ajama.
Varsti rääkisid nad mulle oma muredest, mis neil on pere-liikmega, kellel ei ole osadust Jumalaga. Neid kuulates mõistsin ma, et kui me kuulume Jumala perekonda, siis on meil õigus üksteise muresid jagada. Teemad, millest nad rääkisid, rõhusid raskelt nende südant ja ma tundsin neile niivõrd kaasa, et unustasin oma kurbuse. Varsti leidsin ma, et julgustan neid ja seda tehes muutusid mu oma koormad palju kergemaks.
Selleks ajaks, kui me lahku läksime, me kõik naeratasime. Me surusime üksteise kätt ja läksime oma teed. Jumal võttis meilt koormad, andes meile head mõtted, julgustavad sõnad ja armastuse, mida jagada.
Varsti rääkisid nad mulle oma muredest, mis neil on pere-liikmega, kellel ei ole osadust Jumalaga. Neid kuulates mõistsin ma, et kui me kuulume Jumala perekonda, siis on meil õigus üksteise muresid jagada. Teemad, millest nad rääkisid, rõhusid raskelt nende südant ja ma tundsin neile niivõrd kaasa, et unustasin oma kurbuse. Varsti leidsin ma, et julgustan neid ja seda tehes muutusid mu oma koormad palju kergemaks.
Selleks ajaks, kui me lahku läksime, me kõik naeratasime. Me surusime üksteise kätt ja läksime oma teed. Jumal võttis meilt koormad, andes meile head mõtted, julgustavad sõnad ja armastuse, mida jagada.
Mary Haskett (Kanada, Ontario)