Andev süda

Mu pastori üheksa-aastane poeg armastas tohutult pesapalli mängida. Kui ta sai teada, et ma olen pesapallur, palus ta mind iga kord, kui me kohtusime, temaga mängida. Niisiis leppisime kokku, et me mängime igal kolmapäeva õhtul kiriku mänguväljakul. Ühel õhtul, kui me mööda puiesteed mängu-väljaku poole läksime, märkasin ma, et ta vaatab tähelepanelikult maha. Kui ma küsisin poisilt, mida ta teeb, siis vastas ta: “Ma otsin maast münte, et saaksin need ohvrikarpi panna.”

Piibel on täis lugusid ja mõistujutte rahast. Lugu, mis mind on eriti mõjutanud, on Luuka jutustus lesknaise ohvritoomisest. Kui see väike poiss otsis mahapillatud ja unustatud münte meie kiriku mänguväljaku tagant puiesteelt, tuli mulle see vaene lesk-naine meelde. Ma tunnen iga päev raha survet, aga see lesknaine ja väike poiss näitavad mulle, kuidas anda vabatahtlikult ja heldelt kõik, mis mul on. Kui me anname oma raha, siis saame olla kindlad, et Jumal hoolitseb meie eest nii, nagu ta hoolitseb lillede ja lindude eest.