Avage oma silmad

Ma läksin ühel pühapäevahommikul kirikusse ja tervitasin üht meie ustavat koguduseliiget Wanetat. Siis jätkasin ma oma regulaarset tegevust pastorina. Pärast jumalateenistust surusin ma inimeste käsi ja soovisin neile ilusat nädalat, kui keegi osutas, et Wanetal on otse nina peal suur roosa plaaster. Ilmselt oli tal eelmisel nädalal mingi väike operatsioon. Kummaline oli see, et ma olin tol hommikul neli-viis korda Wanetaga vestelnud, kuid ei olnud üldse plaastrit märganud.

See pani mind mõtlema, kui sageli pööran ma inimesi vaadates neile tähelepanu. Kas ma keskendun inimesele või asjadele, mida ma teen? Kas ma tegelikult näen, kui ma neid vaatan?

Jeesus nägi tõepoolest inimesi. Kellegagi kokku puutudes nägi ta tema vajadusi. Neist sai Jeesuse prioriteet. Ta silmad märkasid isegi nähtamatuid, kellest kõik teised üle vaatasid, näiteks kaks münti andnud vaest lesknaist. Esimene armastusetegu on avada oma silmad ja tõeliselt näha meid ümbritsevaid inimesi. See tähendab panna hetkeks oma plaanid kõrvale ja see ei ole lihtne. Aga see on ainus viis saada teada, millest ja kellest me puudust tunneme!