Süütu
Lugege Johannese 3:16-17
Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu. (Rooma 6:23)
Ühes Mesto Vstrechi (“Päevasõna” venekeelse väljaande) numbris (4. oktoober 2012) lugesin mõtisklust New Mexicost pärit õelt, kes julgustas meid palvetama “enesega rahulolevate koguduseliikmete” eest. Hakkasin mõtlema, kas ka minu koguduse liikmete seas on niisuguseid, kuid mu silme ette ei kerkinud ühtki. Kindlasti peaks ju ometi mõnigi seesugune olema? Taas käisin mõttes läbi kõik inimesed oma kirikus ja kuna ma ei suutnud ainsatki leida, jõudsin järeldusele, et ilmselt olen see siis mina ise.
See on minu jaoks pidev võitlus – süüdistada end kõiges halvas. Ma ei suutunud jätta seda harjumust isegi siis, kui olin leidnud pääste Issandas. Ma tean, et Issand suri piinarikast surma, et päästa inimkond süü- ja patukoormast. Sellele vaatamata heitlesin ma enesesüüdistusega.
Võib-olla on ka teistel samasugune probleem. Ometi võib igaüks meist kogeda vabadust süütundest, kui me võtame täielikult omaks ja usume Issanda sõna. Olen tänulik sellele New Mexico õele ja Mesto Vstrechi toimetajatele. Nad aitasid mul täna kuulda Issanda õnnistust läbi sõnade, mis annavad mulle rahu ja tänutunde: “Ma armastan sind nii palju, et saatsin oma Poja, kes võtab ära su patud ja süü.” (Vaadake Johannese 3:16.)
See on minu jaoks pidev võitlus – süüdistada end kõiges halvas. Ma ei suutunud jätta seda harjumust isegi siis, kui olin leidnud pääste Issandas. Ma tean, et Issand suri piinarikast surma, et päästa inimkond süü- ja patukoormast. Sellele vaatamata heitlesin ma enesesüüdistusega.
Võib-olla on ka teistel samasugune probleem. Ometi võib igaüks meist kogeda vabadust süütundest, kui me võtame täielikult omaks ja usume Issanda sõna. Olen tänulik sellele New Mexico õele ja Mesto Vstrechi toimetajatele. Nad aitasid mul täna kuulda Issanda õnnistust läbi sõnade, mis annavad mulle rahu ja tänutunde: “Ma armastan sind nii palju, et saatsin oma Poja, kes võtab ära su patud ja süü.” (Vaadake Johannese 3:16.)
Roza Tyu (Venemaa, Moskva)