Jõululaupäev

Olen isa kaheksa lapsega kärgperes. Oleme naisega mõlemad kasuvanemad kummagi lastele oma eelnevast abielust. Kasuvanemaks olemine on sageli ränk ja tänamatu töö. Oleme kuulnud ütlemisi: “Sa ei ole mu isa” või “Ma ei pea sind kuulama”. Kuigi kärgpere dünaamika on tihtipeale keerukas, on meie pere takistustega silmitsi seistes ja neid ületades aja jooksul tugevamaks saanud. Teades, et Jumala arm on suurem kui lahutus ja murtus, hoiame Kristuse oma pere keskpunktis.

Mõistmine, et Jumal tuli Kristuse kaudu inimperekonda, annab meile lootust. Tänases kirjakohas Luuka evangeeliumist rullub lahti üks vägagi inimlik seik Jeesuse lapsepõlvest. Maarja ja Joosep kaotasid Jeesuse Jeruusalemmas. Olles teda kolm päeva otsinud, leidsid nad Jeesuse mitte kodust, vaid templist. Ma kujutan ette Joosepi tundeid, kui Jeesus ütles talle: feelings when Jesus tells them “Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?”

See lugu meenutab mulle, et Jumal on meie kõigi isa. Hea sõnum on see, et Kristus sai osa inimelust, inimperekonnast ja inimlikust surmast, et tasuda meie patuvõlg. Läbi Kristuse ohvri oleme kõik üks kärgpere ning ka meie võime hüüda Jumalat oma isaks.