Me pole vaid tolmukübemed
Lugege Psalm 8:3-9
Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese-poeg, et sa tema eest hoolitsed? (Psalm 8:3–4)
Poisipõlves lebasin vahel öösiti õues tekil ja vaatasin tähti. Mõtlesin, et suudan nad kõik kokku lugeda, kuid aja jooksul sain teada, kui tohutu suur universum tegelikult on. Kogu inimkond on vaid tolmukübe maamunal. Meie maakera on üksnes täpike Linnutee tähesüsteemis, kus on miljoneid taevakehasid, ja Linnutee on vaid pisike taevakehade kogum universumi piiritus avaruses. Kui lihtne on selles tohutus ruumis end üksi tunda!
Meie Jumal, kes selle suure universumi lõi, suudab näha selle ühest “äärest” teiseni. Ehkki me võime ennast vahel väga tähtsusetuna tunda, teame, et oleme olulised, kuna Jumal on meid loonud ja teab meie igaühe kohta kõike – meie vajadusi ja muresid, lootusi ja unistusi ning hirme. Jumal on valmis lohutama, rahustama ning andma meile rõõmu ja rahu. Jumala jaoks ei ole me tolmukübemed kusagil kaugel kosmoses. Ta tunneb meid ning peab meid hinnaliseks ja kalliks.
Vaatan pimedatel selgetel öödel endiselt taevast ja naudin tähtede ilu, olles veendunud, et Jumal teab täpselt, kus ma olen, ja armastab mind üliväga. Jumal armastab meist igaühte.
Meie Jumal, kes selle suure universumi lõi, suudab näha selle ühest “äärest” teiseni. Ehkki me võime ennast vahel väga tähtsusetuna tunda, teame, et oleme olulised, kuna Jumal on meid loonud ja teab meie igaühe kohta kõike – meie vajadusi ja muresid, lootusi ja unistusi ning hirme. Jumal on valmis lohutama, rahustama ning andma meile rõõmu ja rahu. Jumala jaoks ei ole me tolmukübemed kusagil kaugel kosmoses. Ta tunneb meid ning peab meid hinnaliseks ja kalliks.
Vaatan pimedatel selgetel öödel endiselt taevast ja naudin tähtede ilu, olles veendunud, et Jumal teab täpselt, kus ma olen, ja armastab mind üliväga. Jumal armastab meist igaühte.
Malcolm Dirksen (Lõuna-Dakota)