Vaimu poolt muudetud
Lugege Apostlite teod 9:26-28
Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik. (Luuka 18:27)
Alates pensionilejäämisest kuus aastat tagasi olen kaks päeva nädalas teinud vabatahtlikku tööd kohaliku kristliku abi-keskuse köögis. Mõned kuud tagasi määrati köögitööle keskuse rehabilitatsiooniprogrammi vastu võetud uus elanik. Ta oli lärmakas ja konfliktne ning temaga oli ebameeldiv koos töötada.
Pärast seda, kui ta viidi üle keskuse teise töövaldkonda, ei puutunud ma temaga mitu nädalat kokku, kuni nägin teda hiljuti uuesti. Kui olin parajasti hommikusöögi ettevalmistusi tegemas, tuli ta minu juurde ja küsis, kuidas mul läheb. Andsin üsna ette-vaatlikult lühikese vastuse: “Hästi.” Siis ütles ta, et soovib minuga palvetada. Ta juhatas mu söögisaali vaiksesse nurka, võttis mu käed ning palus kõige õrnema, alandlikuma ja siirama palve, mida olen kunagi kuulnud. Mulle oli kohe selge, et Püha Vaim tegi tema elus põhjalikku tööd. Olin hämmastunud ja pisarateni liigutatud. Ta kallistas mind kiiresti ja lahkus.
Kui ma seda meest esimest korda kohtasin, olin arvanud, et on vähe lootust, et tema elu võiks muutuda. Kuid ma olin teda vaadanud inimlikust vaatenurgast, mitte selliselt, mida Jumal võib tema elus korda saata. Mõistsin taas, et ükski sõltuvus, valu ega kahetsustunne ei ole Jumala lunastava armastuse jaoks liiga suur.
Pärast seda, kui ta viidi üle keskuse teise töövaldkonda, ei puutunud ma temaga mitu nädalat kokku, kuni nägin teda hiljuti uuesti. Kui olin parajasti hommikusöögi ettevalmistusi tegemas, tuli ta minu juurde ja küsis, kuidas mul läheb. Andsin üsna ette-vaatlikult lühikese vastuse: “Hästi.” Siis ütles ta, et soovib minuga palvetada. Ta juhatas mu söögisaali vaiksesse nurka, võttis mu käed ning palus kõige õrnema, alandlikuma ja siirama palve, mida olen kunagi kuulnud. Mulle oli kohe selge, et Püha Vaim tegi tema elus põhjalikku tööd. Olin hämmastunud ja pisarateni liigutatud. Ta kallistas mind kiiresti ja lahkus.
Kui ma seda meest esimest korda kohtasin, olin arvanud, et on vähe lootust, et tema elu võiks muutuda. Kuid ma olin teda vaadanud inimlikust vaatenurgast, mitte selliselt, mida Jumal võib tema elus korda saata. Mõistsin taas, et ükski sõltuvus, valu ega kahetsustunne ei ole Jumala lunastava armastuse jaoks liiga suur.
Terry W. Gabrielson (California)