Õppides vastu võtma

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Johannese evangeelium 13:1-8

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu. (1. Peetruse 5:5)

Tol ajal olin veendunud, et toimin kooskõlas Piibli õpetusega. Kas ei õpeta meile Pühakiri, et õndsam on anda kui võtta? (Ap 20:35)

Sõbra pakutud toidust keeldumist pidasin ma õppetunniks, mis õpetab mind leppima sellega, mis mul on. (Fl 4:11) Mu heasüdamlik sõber ei pööranud aga sellele tähelepanu ning kostitas mind juba järgmisel päeval kotitäie köögiviljadega.

Ta oli lisanud ka selliseid suupisteid, mida ma ei saanud endale kunagi lubada. Soovides endiselt jääda „andja” rolli, palusin tal toimetada toidukraam mõnele teisele, kes seda minust enam vajab. Jätnud siiski toidukoti minu lauale, oli ta ilmselt järginud siiski Jumala tahet, kes nägi minu vajadust.

Ma nautisin toitu ja mõtlesin Peetruse keeldumisele lasta Jeesusel oma jalgu pesta. Järsku tabas mind mõistmine: ma olin ju selle uhkust täis apostli peegelpilt. Püüdes olla iseseisev, nägin teistelt abi vastuvõtmist nõrkuse märgina. Mõtisklesin veel Pühakirja üle ning Püha Vaim tõi mulle imelise selguse: ligimeste teenimine sisaldab endas ka valmisolekut lasta ennast teenida.

Antoine J. Murphy (Wisconsin)

PALVE:
Armas Taevane Isa, aita meil mõista, et valmisolek abi vastu võtta on tegelikult samuti meie armastuse väljendus ligimeste vastu. Palume seda Jeesuse nimel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kas luban isandate Issandal end teenida?

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes tahavad olla iseseisvad

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.