Viis väikest tomatit
Lugege Matteuse evangeelium 3:13-17
Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” (Matteuse evangeelium 16:15)
Olin valmistamas hoidiseid, täites hoolikalt purke väikeste kirsitomatitega. Viimaks jäi viis tomatit üle. Minu nelja-aastane poeg, kes oli minu tööd tähelepanelikult jälginud, osutas allesjäänud tomatitele kausis ja märkis: „Need seal kujutavad naeratust!” Seejärel vaatas ta teise nurga alt ja nägi neis vikerkaart. Viimaks tegi ta kavala näo ja toppis kõik tomatid suhu.
Kergitasin naeratades kulme ja küsisin: „Mida nad nüüd kujutavad?”
„Vitamiinid,” vastas mu poeg.
See vestlus pani mind mõtlema sellele, kui oluline on püüda maailma näha teise nurga alt. Näiteks ei näinud Jeesus Sakkeuses pelgalt tolliametnikku. Naine, kes kuivatas Jeesuse jalgu oma juustega, oli kõigi jaoks patune, kuid Issand nägi teda teisiti. Ka Jeesust ennast pidasid paljud üksnes prohvetiks, kuid Jumal nimetas Teda oma armsaks Pojaks (Mt 3:17).
Usurahvana peaksime püüdma näha maailma lähtuvalt Jumala vaatenurgast.
Kergitasin naeratades kulme ja küsisin: „Mida nad nüüd kujutavad?”
„Vitamiinid,” vastas mu poeg.
See vestlus pani mind mõtlema sellele, kui oluline on püüda maailma näha teise nurga alt. Näiteks ei näinud Jeesus Sakkeuses pelgalt tolliametnikku. Naine, kes kuivatas Jeesuse jalgu oma juustega, oli kõigi jaoks patune, kuid Issand nägi teda teisiti. Ka Jeesust ennast pidasid paljud üksnes prohvetiks, kuid Jumal nimetas Teda oma armsaks Pojaks (Mt 3:17).
Usurahvana peaksime püüdma näha maailma lähtuvalt Jumala vaatenurgast.
Natalja Iljushonok (Grodno, Valgevene)