Meie isa tugevus
Lugege Iiob 42:1-6
Siis Iiob vastas Issandale ja ütles: „Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. (Iiob 42:1-2)
Alates viiendast eluaastast sai isaga maadlemisest minu rituaal. Vahel ta pani mu selili, vahel lasi mul võita. Koos minu kasvamisega muutusid maadlused ägedamaks. Kui olin 13, siis sain ühel päeval isast jagu. Sealjuures mõistsin, et isa oli täiest jõust pingutanud. Tundsin rõõmujoovastust umbes 30 sekundit, kuid kui nägin isa vaikselt lahkumas, valdas mind kurbus.
Ma olin isast tugevam, aga see ei pidanud ju nii olema. Kui isa ei ole minust tugevam, kuidas saab ta olla minu kaitsja ja autoriteet?
Alates Eedeni aiast oleme püüdnud olla Jumalast targemad. Seda mõistis meeleheites Iiob (vaata Ii 10), kes ei tahtnud sugugi olla Jumalast vägevam, nagu minagi ei soovinud tegelikult isast maadluses üle olla.
Kui isa oli minust nõrgem, siis pidin ma lootma üksnes oma jõule. Iiob tahtis, et Jumal oleks tema viimane abinõu ja temal endal oleks usukindlus Jumala lapsena.
Kui Iiobi jaoks oli varem Jumal olnud pigem teooria, siis nüüd muutus Ta tegelikkuseks.
Väga julgustav on teada, et meie pääsemine ei sõltu meie tarkusest ja jõust. Jumala armastuse väe läbi võime me koos Iiobiga kogeda vaid Jumalalt tulevat rahu ja lohutust.
Ma olin isast tugevam, aga see ei pidanud ju nii olema. Kui isa ei ole minust tugevam, kuidas saab ta olla minu kaitsja ja autoriteet?
Alates Eedeni aiast oleme püüdnud olla Jumalast targemad. Seda mõistis meeleheites Iiob (vaata Ii 10), kes ei tahtnud sugugi olla Jumalast vägevam, nagu minagi ei soovinud tegelikult isast maadluses üle olla.
Kui isa oli minust nõrgem, siis pidin ma lootma üksnes oma jõule. Iiob tahtis, et Jumal oleks tema viimane abinõu ja temal endal oleks usukindlus Jumala lapsena.
Kui Iiobi jaoks oli varem Jumal olnud pigem teooria, siis nüüd muutus Ta tegelikkuseks.
Väga julgustav on teada, et meie pääsemine ei sõltu meie tarkusest ja jõust. Jumala armastuse väe läbi võime me koos Iiobiga kogeda vaid Jumalalt tulevat rahu ja lohutust.
George A. Nye (Oregon)