Jumal hoolib
Lugege Markuse 4:35-41
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. (Markuse 4:39)
Mu autol purunes linnas sõites rehv ja ma olin sunnitud
koos oma pojaga peatuse tegema. Vaevalt olime peatunud,
kui meile tagant sisse sõideti ja me kutsusime politsei
avariid vormistama. Kaks nädalat hiljem varastati kirikust
pärast jumalateenistust minu kott koos dokumentidega. See
tähendas suuri sekeldusi. Ma ei oleks enam saanud kirikus
teenida ning mul oleks tulnud minna tagasi kodukohta uusi
dokumente hankima. See oleks võtnud umbes pool aastat.
Mul tekkis soov Jumalalt küsida: “Miks sellised asjad
juhtuvad? Kas sa ei hooli minust?” Sedasama küsisid jüngrid
tänases kirjakohas. Nad olid kogenud kalamehed ja tegid
kindlasti kõik selleks, et
paati päästa. Kuid sellest
ei piisanud ja nad olid
sunnitud paadis magava
Jeesuse üles äratama.
Kaks päeva pärast vargust sain ootamatu telefonikõne.
Keegi teatas, et oli leidnud maast minu dokumendid. Ta
pöördus politseisse ja seal leiti üles minu number tänu
nimetatud autoavariile. Olin tohutult rõõmus ja mõistsin,
et Jumal hoolib meist, Kristus on meie vägev abimees, kes
on meiega alati kannatlik.
Pavel Serdjukov (Moskva, Venemaa)