Julguse allikas

Pärast insulti lootsin kiiresti paraneda, et pöörduda tagasi oma perekonna, sõprade ja harjumuspärase eluviisi juurde. Olin saanud seitsme kuu jooksul taastusravi, kuid tulemused olid kesised. Ma ei suutnud endiselt liikuda ja rääkida. Viimaks toodi mind ratastoolis koju, kus olid tehtud ettevalmistused minu edaspidiseks hooldamiseks. Tõenäoliselt pidin sel viisil veetma kogu oma ülejäänud elu ja see mõte tabas mind raske hoobina. Mind külastanud inimesed kiitsid mind kindlameelsuse eest. Mina ennast ise tugevaks ei pidanud. Tuhanded inimesed on olnud sarnases olukorras ja keegi ei tunnusta neid selle eest. Mitu aastat möödus ja ma taipasin viimaks, et ma ei ole oma võitluses üksinda. Jumal oli olnud alati minuga. Kui ma vaatan sellele ajale tagasi, siis pean tunnistama, et kogesin oma rasketel hetkedel rahu. Kust see tuli? Usun, et Jumal lohutas ja julgustas mind sel viisil. Pean endiselt iga päev oma haiguse tagajärgedega toime tulema, kuid ka Jumal on iga päev minuga. Ta annab mulle julguse ja aitab mul ka teisi inimesi julgustada.