Usukangelane

Kui Jumal kutsus mind kogudust juhtima, siis tundsin ma hirmu. Olin pastorit aidanud, kuid teine asi oli ise vastutus võtta. Jumala teenritest lugedes tahaksin sarnaneda Taavetile, kes julges astuda Koljatile vastu. Tegelikult käitun sageli Sauli kombel, kes peitis end varustuse sekka. (1Sm 10:22) Tahaksin küll järgida Kristust esimeste jüngrite kombel, kuid püüan leida hoopis vabandusi, nagu seda tegi Mooses, keda Jumal kutsus oma rahvast Egiptusest päästma. Varsti pärast minu otsust saada pastoriks soovitas üks mu kristlik vend lugeda Giideoni kohta. Mida enam ma uurisin kohtumõistja Giideoni lugu, seda enam tundsin selles ära iseenda suhtumist. Teda iseloomustasid hirm, kahtlused, ebakindlus, argus. Ometi austas teda Issanda ingel (Km 6:12). Jumal ei pööranud tähelepanu tema tarkusele ja kogemustele. Jumal ei oota ka meilt täielikku ettevalmistust teenistuseks. Ta kasutab nõrku, tähtsusetuid, isegi rumalaid ja argpükslikke inimesi – selliseid nagu meie, kelle kaudu oma au ja väge ilmutada.