Hinnaline aeg

Olin teel hooldekodusse ja mõtlesin, mida oma emaga peale hakata. Ta polnud enam võimeline televiisorit vaatama ja ristsõnu lahendama. Tema jutt oli muutumas arusaamatuks. Ma vaatasin oma ema tugitoolis tukastamas, kõrvale voodile olid laotatud tema pluusid, kõige peale oli asetatud ema kulunud pruun Piibel. Ma polnud ammu Piiblit lugenud, kuid avasin nüüd Psalmide raamatu ja hakkasin valjusti lugema. Kui heitsin pilgu emale, siis avas ta silmas ja sosistas: “Aitäh!” Ka järgmisel hommikul oli Piibel samas kohas ja ma lugesin talle kirjakoha Uuest Testamendist. Meie piiblilugemisest sai igapäevane harjumus, kuni ema lahkus siit ilmast 97 aasta vanuses. Mu ema tänulikkus julgustas mind Pühakirja lugema, mis tõi mu viimaks tagasi usu juurde, mille olin kaotanud. Mõistsin, et Jumal on alati minuga. Näen ema nägu vaimusilmas igal hommikul, kui asun oma Piiblit lugema.