Rõõmus ootus

Lapsena saime koos vennaga igal aastal advendikalendri. See oli täidetud šokolaadist inglite, tähtede, jõulupuude ja muude kujudega. Avasime igal detsembrikuu päeval ühe akna ja sõime ära šokolaadi. See aeg oli täidetud igasuguste viidetega peatselt saabuvatele suurtele pühadele. Meie ootusi kinnitasid ehted, jõulumuusika ja viimaks kingitused jõulupuu all. Ometi oli sel ootusajal eriline tähendus just advendikalendril. Advendiaeg on sarnane paastuajale enne ülestõusmispühi. See on aeg, et laulusalmi kohaselt “teha Temale ruumi meie südametes”. Paastuajal koondame tähelepanu patukahetsusele, advendiajal ootame Päästjat, kes toob rahu nii igaühele meist kui kogu maailmale. Kui sellele mõelda, siis on lapselik ootus ja imetlus meile kõigile kohane hoiak.