Põudne maa
Lugege Psalm 42:1-8
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett. (Psalm 63:2)
Aastaid tagasi kolisime abikaasaga elama New Mexicosse.
Kõrbelises piirkonnas elamine aitas mul paremini mõista Piibli
viiteid kuivale ja põuasele maale. Seal ei kasva õieti mida, mis
pole otseselt mõne veekogu ääres. Jõe kaldal haritakse põldu ja
puud kannavad pea aastaringselt vilja. Samas poole kilomeetri
kaugusel jõest ei kasva enam suurt midagi. Nagu taimed saavad
oma toidu veest, vajame meie vaimulikuks kasvuks Jumalaga
veedetud aega. Mis juhtub, kui me seda ei leia? Kõigepealt tabab
meid janu, kuid seda ignoreerides unustame pikkamisi oma
vajaduse. Sarnaselt veeoja kadumisele kõrbes, mille allikas on
kuivanud, võib kuivada ka meie suhe Jumalaga. Samas võime
olla oma kristlikus elus viljakad, kui Jeesus Kristus saab meie
jaoks eluvee allikaks, kust jõudu ammutada. Jeesus ütles ju
Samaaria naisele kaevul: “… kes
iganes joob vett, mida mina talle
annan, ei janune enam iialgi,
vaid vesi, mille mina talle annan,
saab tema sees igavesse ellu
voolavaks allikaks.” (Jh 4:14)
Kui otsime Jumalat iga päev, siis saab meie vaimulik janu
kustutatud.
Kenn Edwards (New Mexico, USA)