Ela ja sära

Hiljuti liikus kuu meie planeedile lähemale kui tavaliselt ning paistis oluliselt suurema ja heledamana. Eredalt särav “superkuu” tekitas mu aias varje, nagu seda teeb päike päevasel ajal. Kuu näis otsekui ise hõõguvat, tegelikult oli see vaid intensiivse päikesepaiste peegeldus, mis minuni jõudis. Tahaksin alati olla nagu “superkuu” – peegeldada oma eluga midagi, mis on minust palju vägevam. Pean endalt küsima: “Kas ma peegeldan headust, andestust ja armastust? Kas olen teistele alati heaks eeskujuks või säran vaid aeg-ajalt? Kas ma teen head selleks, et teistelt tähelepanu saada, või näen selles Jumala tahet enda suhtes?” Kui lähenen teadlikult Jumalale, siis peegeldavad minu mõtted, sõnad ja teod üha intensiivsemalt Jumala armastust minu ligimestele.