Meie väärtus

Pikka aega elasin kurnavas teadmises, et koduperenaisena pole mu elul eriti väärtust. Mul polnud palgatööd ning ma ei saanud isikliku sissetulekuga perekonda toetada. See mõjus mulle halvasti, tekitas stressi ning vähendas eneseväärikust. Ma olin juba valmis alla andma. Sellistel meeleheite hetkedel tundsin, et Jumal kõnetab minu südant. Palve, piiblilugemise ja muu vaimuliku kirjanduse abil aitas ta mul negatiivsetest mõtetest üle saada ning ümbrust uuel viisil näha. Hakkasin mõistma oma kutsumust meie väikeste tütarde kasvatamisel, kui nad mulle rõõmsalt oma viimaseid joonistusi näitasid, aga ka mu abikaasa vaikses tänulikkuses sooja koduse õhtusöögi eest pärast pikka päevatööd. Tajusin seda ka aias töötades, meie farmiloomade eest hoolitsemisel, aga eriti oma perele Jumala armastuse jagamisel. Minu eneseväärikus pole enam seotud teenistuse suurusega. Ma püüan olla parim abikaasa ja ema, vaatamata rahalise sissetuleku puudumisele. Mul on selge identiteet ning ma tean, et minu panus on väga oluline.