Kaastunne

Kui käisin kaheksandas klassis, siis olin tunnistajaks kaastundlikule teole, mida ma pole tänaseni unustanud. Nägin pealt, kuidas üks karke kasutanud poiss komistas ja kukkus meie kooli esiukse ees. Ma olin väga ehmunud ja ei osanud midagi teha. Läheduses juhtus olema üks minu kaasõpilane Diana, kes reageeris kiiresti olukorrale ning tuli poisile appi. Nii muutus kaastunne minu silme all tegelikuks abiks. Tänane kirjakoht räägib meile Nehemjast, keda valdas samuti kaastunne ja kes sellele vastavalt toimis. Iisraellased kurtsid toidupuuduse üle, aga nad olid sunnitud ka oma põllud, viinamäed ja kojad nälja pärast pandiks andma ning kõrge intressiga raha laenama. Nad pidi koguni oma lapsi orjusse müüma. Neid kannatusi põhjustasid neile tegelikult oma rahva liikmed, mitte Iisraeli vaenlased. Nehemja kutsus süüdlasi korrale ja need kuuletusid. Tõeline juhtimine ei tähenda üksnes kaasa tundmist, vaid ka tegelikku tegutsemist. Nehemja mõistis rahva kannatusi ja sekkus olukorda. Jumala sulastena peaksime samuti Jumala armastust ka tegudes välja näitama.