Igapäevane leib
Lugege 2. Moosese raamat 20:1-17
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on! (2. Moosese raamat 20:17)
Ühel päeval peatusin meie kodu lähedal asuva kanali
ääres, et toita seal elutsevaid parte. Peagi olin tunnistajaks
partide omavahelisele kaklusele leivatüki pärast. Üks part
surus teise vastu sillamüüri ja püüdis teise noka vahelt
toidupala kätte saada. Ma viskasin neile veel leivatükke,
millest mõned langesid neile koguni selga, kuid pardid olid
sedavõrd haaratud võitlusest, et ei märganud rikkalikku
toidulauda. Kaklus jätkus ka siis, kui too leivatükk oli juba
kadunud. Mulle meenus käsk: “Sa ei tohi himustada…”
(2Ms 20:17) Raske on mitte kadedust tunda, kui kellelgi
on põnev töö, kaunis maja
või suurepärane perekond.
Kuid kui me keskendume
sellele, mis on teistele
antud, siis unustame Jumala
õnnistused, mis saavad iga
päev meile osaks. Jeesus õpetas meid palvetama igapäevase
leiva eest. See palve väljendab ühtlasi usku ja kindlust, et
Jumal varustab meid igaks päevaks vajalikuga. Oma elu
võrdlemise asemel teiste omaga peaksime usaldama Jumalat
ja avama oma südamed tema igavesele õnnistusele.
Susan Bradley Pospisil (Arkansas, USA)