Head silmad

Ma varjasin käega silmi pärastlõunase päikese eest ja vaatasin meie tagaaias kasvavat hiiglasuurt paplipuud. Sellele oli asunud pesitsema öökull. Uurisin puulatva iga päev lootuses näha meie uut naabrit, kuid see polnud lihtne. Ma polnud juba mõnda aega lindu näinud ja ma hakkasin juba kahtlustama, et ta on mujale kolinud. Minu abikaasal on palju teravam silm ja ta on harjunud läbi lehestiku vaatama. “Jah, kallis, öökull on endiselt siin,” lausus mu abikaasa ja juhtis kannatlikult mu pilku õigesse kohta. Me saame oma silmi treenida ka Jumala märkamiseks. Kui mõtleme tema ustavusele meie elus, siis muutub meie vaimulik nägemine teravamaks ning me näeme Jumala kohalolu vaatamata olukordadele. Kui inimesed meie ümber on kaotanud Jumala silmist, siis on meie ülesandeks neid julgustada: “Sõber, Jumal on endiselt siin!” Me võime neid suunata tagasi Jumala juurde, aidates neil näha ja leida Jumalat just selles olukorras, milles nad viibivad.