Julge palve
Lugege Roomlastele 8:35-39
Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Roomlastele 8:38-39)
Ma olen võidelnud ärevusega ja tänane kirjakoht on olnud
mulle suureks lohutuseks. Ei ole lihtne vabaneda hirmust ja
murest, mis luurab kusagil meie teadvuses ja ootab hetke, et
meid rünnata. Näiteks on mul alati olnud hirm avaliku esinemise
ees. Kui pean vahel valjul häälel
palvetama, siis hakkab mu süda
puperdama ja ma ei suuda kuidagi
oma sõnadele keskenduda.
Tavaliselt annan ma alla ja palun
teistel palvetada. Samas annan
endale aru, et hirmu tõttu ei saa
Püha Vaim õnnistada mind ja minu kaudu teisi. Hirmule alla
andmine on lühikeses plaanis vähem hirmutav, kuna hirmule
otsa vaatamine nõuab suurt jõudu. Olen mõistnud, et hirmu
ületamiseks pean paluma abi Jumalalt ning olema valmis seda ka
vastu võtma, millisel viisil see ka ei tuleks. Jumala armastusest ei
suuda meid lahutada tänased hirmud ega mured homse pärast.
Jumala igavese armastuse tõotus annab meile rahu ja kindluse
ka keset murelikke olukordi.
Kelly Howard (Georgia, USA)