Meie vastus

Hüüdsin oma 4-aastast lapselast lõunasöögile. Ta vastas mulle jaatavalt, kuid ei tulnud ega tulnud. Pidin kutset mitu korda kordama ja viimaks ei jäänud mul muud üle, kui ta käekõrval laua äärde tuua. “Kui vanaema kutsub, siis tuleb tulla,” selgitasin lapselapsele. See juhtis mu mõtted minu enda eaka emaga seonduvale probleemile. Pidin viima ta hooldekodust tagasi oma koju ning olin väga mures tema kohanemise ja toimetuleku pärast. Juhtum lapselapsega aitas mul mõista, et ei piisa üksnes Jumala tõotuste teadmisest – tuleb ka midagi omalt poolt teha, näiteks tuua oma mured palves Tema ette. Nii ma palusin, et Jumal võtaks ära minu hirmu ning annaks mulle tarkust asju õigesti korraldada. Samal viisil võime paluda mistahes olukorras Jumala juhtimist, et lõpetada muretsemine ja jätta probleemi lahendus Tema hooleks.