Joostes Jumalaga

Olen harrastanud tervisejooksu enam kui 40 aastat. Harjumuspäraselt tervitan uut päeva sörkides. Ma ei kuula midagi kõrvaklappidest, nagu seda on paljudel tavaks teha. Kasutan aega Jumalaga kõnelemiseks. Hommikune jooks on minu vaikne palveaeg ja sel ajal ei lase ma end kõrvalisest häirida. See on püha hetk, mil palvetan oma pereliikmete ja sõprade eest ning palun endale abi ja juhtimist elus. Päikesetõusu ajal on Jumal mind kuulamas. Mõnikord saabuvad palvevastused kiiresti, vahel tuleb kaua oodata, mõnele küsimusele ma selles elus vastust ei saagi. Olen mõistnud, et oleme kõik unikaalsed nii inimestena kui ka palvetajatena.