Vastused

Kui mu abikaasa oli suremas, siis ma paastusin ja palvetasin tema tervenemise pärast. Mu abikaasa suri ja mul oli raske mõista, miks Jumal mu palvele ei vastanud. Leinaajal jagas üks sõber minuga tänast kirjakohta, mis räägib Taaveti kaotusest. Lugu mõjus mulle julgustavalt, sest Taavel ütleb pärast surmateate saamist: “Kas ma suudan teda veel tagasi tuua? Mina lähen küll tema juurde, aga tema ei tule tagasi minu juurde.” Jumal ei vasta meie palvetele alati nii, nagu me ootame. Taavet paastus ja palvetas meeleheitlikult haige lapse pärast, kuigi Jumal oli lapse surma ette teatanud. Taavet lootis oma pingutuste varal olukorda muuta, kuid see polnud võimalik. Jumal ei parandanud ei Taaveti last ega minu abikaasat, kuid Ta oli alati kohal. Armastatut kaotada on valus, kuid me peame liikuma edasi. Jumal lohutas Paulust sõnadega: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” (2Kr 12:9) Kui elame igal päeval Jumala armust ja lubame temal oma haavatud hinge parandada, siis meie elu jätkub koos Jumalaga.