Valgus ja pimedus

Võtsin hiljuti välja oma vanad laudlinad, mis olid aastate jooksul kappi kogunenud. Minu tähelepanu köitis üks kirsimustriga laudlina. Laotasin selle laiali ja viisin akna alla, et seda valguse käes vaadata. Lähemal vaatlusel ilmusid nähtavale väikesed augud, plekid ja materjalivead. Nii on vahel ka meiega. Rahvahulgas võin päris hea välja näha, sest minu mitmesugused vead on hästi peidetud. Näiteks ei pruugi ligimesed märgata minu teravat keelt või kriitilist hoiakut ligimeste suhtes. Teistega võrreldes pole asjad ehk kõige halvemad, kuid ennast tundes on mul põhjust häbeneda. Mind on lohutanud tänase kirjakoha tõotus. Kristus teeb kõik asjad uueks, tema arm annab meile uue elu. Ma jätkasin laudlinade kontrollimist. Leidus veel kasutuskõlbulikke, mõned vajasid puhastamist, mõni põhjalikku parandamist. Kristus pakub meile uut elu ja eesmärki.