Vaikus

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 1. Kuningate 19:9-18

Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin. (1. Kuningate 19:11-12)

Olen arheoloog, kelle ülesandeks on jälgida ehitustegevust ajaloolistes asumites. Külastasin hiljuti südalinna lähedal asuvat ehitusplatsi. Saabus lõunaaeg, masinad peatati ning saabus vaikus. Olin harjunud pideva ehitusmüraga ning selle puudumine oli kummaline. Korraga püüdis mu kõrv kinni kaugemalt kostva liiklusmüra ja kirikukella helina. Küsisin endalt: “Kui mitmele põlvkonnale on see kell löönud? Kui paljudele meenutanud Jumala kohalolu?” Kellahelinat oli kuulda üksnes tänu vaikusele. Kärarikkas maailmas vajame väga vaikust, et kuulda Eelija kombel Jumala häält: “„Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda…” (1Kn 19:11). Kui meid haarab hirm, siis otsime vahel varjupaika. Kui me aga vaikseks jääme, siis kuuleme Jumala julgustust ja kutset uude teenistusse.

Stephen Smith (Texas, USA)

PALVE:
Hea Jumal, vaigista me südamed ja meeled, et kuuleksime Sinu häält ja järgiksime Sinu kutset. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Vaikuses kuuleme Jumala häält.

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes vajavad vaikust

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.